Lolliks kurnatusest

Istume Kilpisjärve bioloogiajaama köögis ja järame leiba juustuga, kuna vajame kehakinnitust pärast ühe kõrgema Soome mäe otsa ronimist. Ja nagu sellest oleks veel vähe, suutsime hommikul optimistlikult kõmpida seitsmesajameetrise künka otsa! Selle kõige tulemuseks on toatäis peast soojasid matkajaid. Mart on ametis seletamisega, kuidas ta pea ja käsi kinni seoti ja kuigi keegi eriti enam nalja ei jälgi, on kõik naerust kõveras.

Valle geoloogina oli õnnelik, et ta leidis mingi lõhe mäe otsast ja see on tema jaoks parim osa päevast. Meile kõigile avaldas porokari parklas muljet, kes oli meist paari sammu kaugusel. Täiesti hämmastav, et nad nii lähedale lubavad tulla. Muide Sten ei osanud termost kasutada ja nüüd on tal piisavalt paks punane triip mööda lõuga, kus tal kuuma vett läks.

Õhtul saime siin kõige paremat toitu väga armsalt söögitädilt.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s